Ma arvan, et ma ei ütle seda valetades inglise keele oskus, mis meil Hispaania kodanikel on, on üsna kahetsusväärne (Kui ma isegi saaksin öelda, siis naljaga pooleks tõsiselt, et ka hispaania keele tase on liiga kõrge!) Ja et paljud vanemad proovivad lastel juba väga noorelt õppida inglise keelt, et saada ettevalmistus, mis paljudel meist puudub.
Oleme pikka aega teadnud, et kakskeelsusel on laste jaoks mitmeid eeliseid ja seepärast võiks olla huvitav lastele seda keelt tuua juba väga noorelt. Ok nüüd Millises vanuses on parem õppida inglise keelt? Võib-olla alates põhikoolist nagu enamikus riigi koolides? Võib-olla juba koolieelsest peale nagu paljudes autonoomsetes kogukondades? Võib-olla laste lasteaiast, kes neid valib?
Kas keelte õppimine toob tõesti kasu?
Jah, on küll. Õpi keeli see modifitseerib meie aju ja muudab selle paindlikumaks. Lisaks annab see meile nn kognitiivse paindlikkuse, mis on midagi suuremat nagu võime uute oludega kohaneda ja nendega toime tulla. Samuti on olnud näha, et mitu keelt kõnelevad inimesed põevad Alzheimeri tõbe hiljem kui need, kes räägivad ainult ühte keelt, ja kui räägime lastest, siis tundub, et neil on loovamad ja probleemide lahendamise võimalused.
Mida varem nad alustavad ...
Üks põhjus, miks väga kiiresti alustada, on ära kasutada asjaolu, et lapsed on "käsnad". Neil on uskumatu õppimisvõime ja paljud vanemad otsustavad suunata lapsed lasteaedadesse või koolidesse, kus nad räägivad inglise keeles, et võimalikult kiiresti õppida. Mõnes mõttes, kui eesmärk on selline, on see kaalumiseks mõeldud lahendus. Kuid me ei tohi seda unustada keelt saab õppida igal ajal elus. Kas ka meie, vanemad, ei õpi seda?
Kommenteerin seda, kuna liigne surve või liiga palju aega inglise keele õppimisele kulutamine võib võtta aega muude laste jaoks lõbusamate ja kasulikumate asjade jaoks, kui nad saavad seda hiljem õppida.
Mis on vaid mõned inglise keele tunnid, kus lapsed mängivad ja lõbutsevad? Hästi täiuslik, sest kõige tähtsam on, et nende jaoks pole see probleem.
Ela keel vs. paar tundi nädalas
Ma ütlen seda näidet alati, kui räägin inglise keelt, ja see on see, et see põles mulle pähe. Kooli avatud maja külastusel selgitas direktor meile, et lapsed alustasid inglise keelt esimesel kursusel 4-aastaselt, kuid mitte 3-aastaselt. Ema, kes oli ilmselt viinud tütre lasteaeda, kus neile õpetati inglise keelt, oli mures ja küsis direktori käest, miks nad 3-aastaselt inglise keelt ei oska, kui nende tütar oleks lasteaias õppinud ja nüüd kaotaksin aasta. Muidugi ei teadnud ma tookord, kas naerda või nutta, aga otsustasin mitte midagi teha, sest nägin, et ta on tõsine.
Selleks, et laps oleks kakskeelne või et ta valdaks keelt nii, et ta saaks selles keeles rääkivate inimestega õigesti suhelda, on vaja ela keelt. See toimub päevakeskuses, kus räägitakse enamasti inglise keelt ja seda väga erinevates olukordades: hooldajad räägivad lastega, räägivad üksteisega ja et lapsed räägivad inglise keeles sõnu, et muuta inglise keel keeleks. selle koha oma. Midagi sellist nagu sissepääsu ületamine ja "mini-Inglismaale" sisenemine.
Kool, millest ma räägin, polnud rahvusvaheline kool, vaid lihtne avalik kool, mis pakkus nädalas ühte või kahte tundi inglise keelt. Ma järeldasin, et kuna ma selles koolis küsisin, oleks sama, mida tüdruk lasteaias teinud, sama, üks või kaks tundi nädalas inglise keeles, kus ma oleksin õppinud ütlema mõnda värvi, mõnda numbrit ja mõnda laulu, mida ma kindlasti korraksin, ilma et oleksin teadnud tähendust nii kui vähe olin aasta jooksul õppinud, sain uuesti õppida p4-s ilma probleemideta (või 20-aastaselt 5 minuti jooksul).
Sest üks asi on see, et käite lasteaias või koolis, kus räägitakse teile huvitavat keelt palju, ja hoopis teist, mis annab teile üks või kaks korda nädalas inglise keele tunni. Sellepärast reisivad inimesed, kui neil on vaja rääkida inglise keeles, kuhugi, kus nad seda keelt räägivad. Keelekümblus on selline, et õpid jah või jah. Noh, koolis, kus õpetajad räägivad lastega inglise keeles, nii klassis kui ka väljaspool, ja kus lapsed räägivad omavahel ka inglise keelt, õppimine on reaalne ja lapsed õpivad lõpuks nii inglise kui ka hispaania keelt, mida nad tänaval kasutavad.
Selge näide sellest, mis juhtub Kataloonias hispaania ja katalaani lastega, kes valdavad mõlemat keelt, sest koolis on katalaani keel tõeliselt sukeldunud. Siis räägivad nad tänaval hispaania või katalaani keelt, vanematega räägivad nad üht või teist keelt (minu majas näiteks, mu naine räägib katalaani ja mina hispaania keelt) ja nii Nad domineerivad mõlemas keeles.
Umbes klassist on aeg-ajalt ingliskeelsed joonistused teleris ja muu selline, mis on suhteliselt kasulikud. Ja ma ütlen suhteliselt, sest kuna inglise keelt igapäevases elus ei ela, on õppimine üsna kehv. Lisaks on see ajaliselt piiratud, sest palju lapsi nad kaotavad huvi, kui näevad, et õpivad "surnud" keelt. Surnud? Muidugi, me näitame seda teile, panime inglise keeles videoid, mis muudavad teil nende mõistmise keeruliseks, nii et mitu korda nad isegi ei naudi neid, ja kõik nii, et hiljem pole kedagi, kellega seda keelt rääkida.
Noh, nii tunnen, et kaks aastat tagasi tegin inglise keele kursuse, mis maksis mulle edasi liikuda, et mul oli vaevalt aega ja kõik, mida ma õppisin, näib olevat kadunud, sest kellega ma siin vesteldan? spanglish?
Kuigi see on lõbus ...
Nii et kui olete isa või ema ja kaalute, et teie lapsed võtaksid inglise keele tunde, siis veenduge, et peate tõesti õppima et nad räägivad palju selles keeles ja et neil on võimalus ka selles keeles palju rääkida (ja üks klassis ei saa tavaliselt palju rääkida, sest õpetajad ei lase). Kui on vaja saada üks või kaks tundi inglise keelt nädalas, siis otsige, kui see on mäng ja lõbus, minge edasi, kuid kaks tundi võiks pühendada millelegi muule, ehk produktiivsemale või lõbusamale.
