Üks praeguse kriisi positiivsetest mõjudest on see sel jõulul kulutame vähem mänguasjadele. Peame nägema kõige positiivset osa ja kindlasti usun, et lastekinkide ostmisel on mõistlikum olla mõistlik, olgu siis kriis või mitte.
Vastavalt komisjoni koostatud aruandele Eroski tarbija üheksas autonoomses kogukonnas, Keskmiselt kulub lapse kohta 70 eurot. Halb majanduslik olukord põhjustab tarbijate mõjutamist ja iga neljas tagab nende eelarve väheneb eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 79 eurot. Eelmisel aastal oli mänguasjad lapse kohta peaaegu 150 eurot, mis tundub tõesti ebaproportsionaalne.
Tähtis pole mänguasjadele kulutatud eurodes. Eelistatav on valida vähe kvaliteediga mänguasju kui paljud halva kvaliteediga.
Mänguasjade valimisel valitakse harivaid mänguasju neljast kolm korda, ehkki seda, mida ühe või teise valiku valimisel kõige rohkem arvesse võetakse, küsivad lapsed oma kirjades.
Enim väljavalitute seas järgnevad neile käsitöö, videomängud, spordilelud ja nukud ning topised.
Tulles tagasi perede mänguasjade tarbimisharjumuste juurde, on 80 protsenti vastanutest öelnud, et jõulud maksavad vähemalt Lastele mänguasjade ostmisel 205 eurot. Arvestades, et lisaks lastele ostetakse seda ka vennapoegadele, lastelastele, sõprade lastele jne, on keskmine arvutatud 70 eurot lapse kohta.
Kui vaadata tagasi, siis kolm aastat tagasi oli see näitaja keskmiselt 187 eurot lapse kohta ja kuigi see on eelmise aastaga võrreldes vähenenud, tundub mulle üsna mõistlik ja isegi rohkem, kui oleks soovitav.
Kriis on sunnitud kingituste ostmise harjumusi muutma. Seda kulutame need jõulud vähem mänguasjadele Ma näen seda kui midagi positiivset. Ühesõnaga, sellest on kasu lastele, kellele me õpetame, et jõulude olemus ei käi läbi kingituste ega nende makstud raha.
