Mida me mõistame "keelelise suhtluse pädevus"?, see on keele kasutamise oskus ja on arusaadav, et selle õige kasutamine on suhtlemise kontekstis olulisel kohal. Kodust töötamine pole keeruline, kuna suhtlus käib inimesega käsikäes, vajame suhelda selle kaudu, et end väljendada ja vajadusi rahuldada.
Selle võistluse käigus omandatavad oskused võivad olla tõlgendatud oskustes lugeda ja mõista, kirjutada, ideid väljendada ja osata ka teisi kuulata. Ja kui ma räägin lugemisest ja kirjutamisest, siis mõtlen, et saaksin seda teha mis tahes valitud kandjal, välistades mõtte, et see on võimalik ainult paberi ja pliiatsiga.
Tavaliselt võime arvestada sellega, et lapsed omandavad selle pädevuse, kui nad oskavad kasutada kirjakeelt ja ka suuliselt erinevates olukordades. Mis eesmärk võiks vanematel selle suhtes olla? Arvan, et tahaksime, et meie lapsed saaksid omandada vajalikud oskused edukalt arendada suhtlust erinevates kontekstides. Samuti sooviksime, et nad saaksid mõnda võõrkeelt funktsionaalselt kasutada. Nagu ma olen kommenteerinud ja arvestades, et suhtlemine on midagi, mis kaasneb inimesega selle päritolust alates, pole kodune võistluse arendamisel osalemine keeruline. Nende õppimise hõlbustamiseks peaks meil olema ainult väike huvi ja visadus.
Ideed konkursil osalemiseks keelelises suhtluses:
- Laske lastel avaldage oma põhjendatud arvamust teie keskkonnas toimuvate sündmuste kohta ja julgustage selliseid vestlusi, et nad tunneksid end verbaalse keele abil kindlamini.
Julgustage neid tutvustama igasuguseid keeleelemente, et kirjeldused oleksid rikkalikumad ja mitmekesisemad.
- Kasutage sõnastikku regulaarselt nii tundmatute sõnade otseseks otsimiseks kui ka oma kujutlusvõime stimuleerimiseks.
Näitena ütlen teile midagi, mida teeme aeg-ajalt kodus: (alati paberisõnaraamatuga, kuna nad on sunnitud pidama meeles tähtede tähestikulist järjekorda), palume omakorda teistel määratleda otsitav sõna (mida Kas teile meeldib kiri? Kas ma vaatan vasakut või paremat lehte? Kas eelistate lehe ülaosa, keskosa või alaosa?). Kui see, kes pöörde võtab, asub otsitavas piirkonnas, valige tundmatu sõna ja küsige teistelt, mida nende arvates see tähendab ... me kõik teeme lauseid ja lõpuks teame tegelikku tähendust. See on viis rikastada sõnavara lõbutsemise ajal.
Lastega, kes pole veel algharidust omandama hakanud, on väga huvitav - ja neile meeldib see - ka meie tänaval jalutades ära, et lugeda kauplusemärke ja dešifreerida liikluskoode.
Kui nad juba oskavad lugeda, on ajakirjandust mugav lugeda koos nendega ning alates üheksa-aastasest saame valida uudiseid (või teha seda) ja vastandada, kuidas neid erinevates digitaalsetes meediumides näidatakse.
Sõltuvalt teie huvidest ja võimetest võime julgustada teid kokkuvõtete või lugude kirjutamist.
Kui lubame neil kaasas olla, et korraldada asju, teha ostu, külastada arsti või naabreid tervitada, jälgivad nad meid igaks juhuks sobivat keelt kasutades ja õpivad jäljendamise teel.
Saame julgustada neid olema need, kes kirjutavad vanavanematele meilisõnumeid või teevad Internetis otsinguid, kui oleme kohal neid juhendamas.
Ja muidugi julgustada lugemist erinevatest žanritest: narratiiv, teater, luule, koomiksid ...
Tänapäeval on täheldatud tõsiasja, et lapsed ei suuda kontekste eristada ja mõnikord väljendavad end sama keelt kasutades, kui nad mängivad oma sõpradega, külastavad raamatukogu või käivad muuseumis toimuvatel üritustel. Usun, et asjaolu, et laseme neil olla lapsi formaalsusi nõudmata ja loomulikkust lubamata, ei ole vastuolus vajadusega, et nende keel oleks rikas ja igaks otstarbeks sobiv.
Nagu näete, ei ole meie laste abistamine kodus selle võistluse arendamisel liiga keeruline. Kõik selles suhtes võetavad meetmed aitavad neil mõelda keele toimimise ja selle kasutamise reeglite üle. Kui hoolitseme keelelise suhtluse eest, näitame neile a positiivne suhtumine lugemisse, kirjutamisse ja suulisse väljendusse.
Ja need soovitused kehtivad nii emakeele (katalaani, baski, hispaania ...) kui ka nende jaoks, kes oskavad ka meie lapsi kasutada.
