Jätkates programmi läbivaatamisega päevahoius käimisega kaasnevad riskid ja eelised, keskendume seekord võimalikele kasulikele mõjudele psühhosotsiaalsel tasandil ja keskendume peamistele meditsiinilistele riskidele, mida teatud uuringud on näidanud.
Ehkki peame märkima, et suurem osa tulemustest kehtib teatud tüüpi perede kohta või osutavad konkreetsele lapsehooldusmudelile, st neid ei saa kõigi laste ega konteksti korral üldistada.
Lastehoiuteenuse psühhosotsiaalsed mõjud
1998. aasta süstemaatiline ülevaade, mis sisaldas kaheksat varasemat USA-s läbiviidud uuringut, näitas, et a sotsiaalselt vähekindlustatud elanikkond või kellel on esinenud enneaegseid lapsi, pakutakse lapsehooldustoetust kasulik mõju lapsepõlves käitumise kujunemise, kooliedu ning täiskasvanu majanduslike, töö- ja sotsiaalsete mustrite kohta.
Hiljuti tutvustati ühes teises uuringus kümnest Ameerika Ühendriikide linnast pärit 1364 erinevast sotsiaalsest kihist ja perekonnatüübist koosneva valimi järelkontrolli tulemusi sünnist kuni 15-aastaseks saamiseni (NICHD uuring varajase lastehoiu ja noorte arengu kohta) .
Selles uuringus uuriti mõju lapsehoiuteenuse arengule esimesel neljal eluaastal, kontrollides selle kvaliteeti ja muid muutujaid seoses lapse sotsiaalse ja perekondliku keskkonnaga. Tema peamine leid oli see areng ei sõltu lapsehoiuteenusest, vaid selle kvaliteedist.
Kvaliteetsetes päevakeskustes käinud lapsed said kognitiivse arengu ja suurema akadeemilise saavutuse skaalal kõrgema hinde.
Samuti leiti seos laste lasteaedades veedetud aja ja impulsiivsuse taseme vahel; pikemal ajal oli tõenäosus, et nad on noorukieas impulsiivsed ja riskikäitumist omavad, suurem.
Ajakirja "Evidence in Pediatrics" nende uuringute ülevaates tõstetakse esile, et pole selge, kas nendes tulemustes on määravam lasteaia kvaliteet või sotsiaal-perekeskkond. Arvestades USA koolimudeli erinevusi teiste hispaanlaste riikidega, on keeruline ka kindlaks teha, kas selle uuringu järeldused on meie keskkonna suhtes rakendatavad.
Lasteaia mõju tervisele
Selle teema esimeses osas edasi liikudes osutas hiljuti ajakirjas "Evidence of Pediatrics" avaldatud hiljutine ülevaade, et päevahoius käivad lapsed nakatuvad esimestel aastatel rohkem ja kooli minnes vähem. Vaatame lähemalt näited, mis mõjutavad lastehoiu ja lapse tervise suhet.
Enamikku avaldatud lastehoiuabi tervisemõjudest toetavaid uuringuid toetavad vaatlusuuringud.
Hiljutises süstemaatilises ülevaates lastehoiukeskuste päevahoiu mõjude kohta laste tervisele, mis viidi läbi 84 töö kohta eri riikidest, uuriti enam kui 127 000 lapse andmeid.
Pärast selle suure valimi analüüsimist ilmnes, et lapsehooldustoetus, võrreldes kodudes või perekeskkonnas elavate inimeste abiga, oli seotud suurenenud risk hingamisteede infektsioonide ja ägeda kõhulahtisuse tekkeks esimestel eluaastatel.
Hingamisteede nakkused olid eriti ülemiste hingamisteede (nohu, nohu, äge keskkõrvapõletik või efusioon) ja mõnede alumiste hingamisteede (bronhiit, bronhioliit, ristluu, kopsupõletik, hingamisteede infektsiooniga seotud vilistav episood), kõrge riski suurenemise protsent vastavalt suurema metoodika täpsusega uuringutele. Astma riskihindamine seoses lapsehooldusabiga oli üsna problemaatiline.
See suurenenud risk näib aja jooksul ning erinevate sotsiaalsete ja geograafiliste keskkondade vahel ühtlane. Mõnedes uuringutes on eraldi analüüsitud muudes riikides laialt levinud praktikata peredes, mis asuvad väikestes rühmades peredes, mis ei ole perekodud (perepäevahoid): neil lastel ilmnesid keskmistes riskides suurimad päevahoiukeskused ( “Päevakeskus”) ja hooldamisrühm kodus või perekeskkonna töötajad.
Teiste uuringutega on uuritud võimalust, et laste varajane kokkupuude nakkusetekitajatega võib kaitsta neid lapsepõlves või täiskasvanueas teiste haiguste eest, kuid nende uuringute andmed on nõrgad.
Me lõpetame oma päevahoius käimisega kaasnevate riskide ja eeliste ülevaade viimase järeldusega, mis tulenevad kõigest seni paljastatud materjalist.
