Pole midagi uut, et Hispaania ei usalda töö- ja pereelu leppimist ning sellest ajast peale on meile tähelepanu pälvinud uus tähelepanu OECD, mis märgib, et Hispaania peab parandama oma lepituspoliitikat.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on 34 osariigist koosnev rahvusvaheline koostööorganisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada nende majandus- ja sotsiaalpoliitikat riikide elutingimuste parandamiseks.
Oma hiljutises avalduses väidab ta, et Hispaania peab tugevdama oma poliitikat perega töö ühitamiseks ning analüüsib olukorra olukorda riigis, viidates sotsiaalsetele investeeringutele, vanavanemate rollile lastelaste hooldamisel ja paljudele huvitavatele faktidele Kommenteerime ajaveebi sageli.
Nagu nad märgivad, tähendab asjaolu, et Hispaanias asuvatel peredel on töö ja pereelu ühitamine keeruline et naiste tööhõive ja sündimuskordaja on madal võrreldes rahvusvahelise tasemega.
Madala sündivuse osas tuuakse välja mitmed tegurid:
Ainult 1,4 lapsega naise kohta on Hispaania üldine sündimuskordaja olnud OECD madalaimate hulgas viimase kahe aastakümne jooksul. Üha enam soovivad naised ja mehed enne laste saamist end tööturul sisse seada. See on viinud raseduse ja sünnituse edasilükkamiseni ning ema esimese lapse keskmine vanus on nüüd lähedal 30-le. Madal sündimus on seotud ka suurte perede arvu vähenemise ja naiste osakaalu suurenemisega Neil pole lapsi.
Seoses naiste tööhõive, kuigi see on Hispaanias viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud (32,5% -lt 1995. aastal 53,5% -ni 2009. aastal), jääb see siiski alla OECD keskmist (59,6%); 75% emadest naaseb tööle alles 8 aastat pärast sünnitust.
Peretoetuste riiklikud kulutused saavad OECD-lt ka raputolmu, kuna 2007. aastal 1,6% SKPst jäävad need alla OECD keskmisele 2,2% -le. Sotsiaalkulutused lapse kohta jäävad samuti alla organisatsiooni keskmist.
Aruandest teame, et 2008. aastal õppis 66,9% alla 6-aastastest lastest formaalse hoolduse, st kooliskäimise teenust (antud juhul on OECD keskmine 58,2%).
Hooldus väljaspool kooliaega on siiski piiratud ja paljud töötavad vanemad sõltuvad mitteametlikust hoolitsusest: umbes veerand Hispaania vanavanematest hoolitseb igapäevaselt oma lastelaste eest. Mõnel neist võib tekkida "orja vanaisa sündroom".
Lõpuks viidatakse mõnele teisele, mis meid huvitab, sooline ebavõrdsus kodus:
Hispaanias kulutavad naised rohkem aega tasustamata tööle (keskmiselt umbes 5 tundi päevas) kui mehed (keskmiselt vähem kui 2 tundi päevas): sooline lõhe on OECD suuruselt kuues. Tasustamata töö õiglasem jaotus Hispaania leibkondades võiks aidata kaasa isade ja emade suuremale osalemisele tööturul, pakkuda paremini peresid vajavat sissetulekut ja saada soovitud ajal lapsi.
Nagu näeme, on see üsna sünge pilt, mille ületamiseks tuleb vaeva näha, omistades sellele tähtsuse töö- ja pereelu ühitamise poliitika parandamine kogu ühiskonna poolt ja pange end teiste riikide tasemele, mis meist selles ületavad ja emaduse "paradiisidesse" sisenevad.
