Nagu igal aastal, on Save The Children välja kuulutanud maailma emade olukorra 2011 - aruande, mis on koostatud 164 maailma riigi analüüsist, kus Hispaania on ema kaheteistkümnes parim riik.
Arvesse võetakse tegureid, mis on seotud emade haridusliku, tervisliku, majandusliku ja poliitilise staatusega ning nende laste peamise heaoluga. Nendele andmetele tuginedes koostatakse maailma parimate ja halvimate riikide edetabel emaks.
Kaheteistkümnendal kohal olev Hispaania on eelmise aastaga võrreldes edetabelis positsiooni tõusnud. Omalt poolt on Norra, nagu ka eelmine aasta, parim emaks saamise riik, järgnevad Austraalia ja Island, samas kui edetabeli viimastel kohtadel asuvad Afganistan, Nigeeria ja Guinea on halvimad riigid, kus lapsi saada.
Kümme parimat ja kümme halvimat riiki, kes on ema
Kui vaadata seda nimekirja, on kümnest parimatest riikidest kaheksa Euroopas, samas kui kümnest halvimast emast kaheksa asuvad Sahara-taguses Aafrikas. Omalt poolt, kui keskendume laste heaolule, on Rootsi esikohal.
Kui võrrelda andmeid parimate ja halvimate riikide vahel, kus ollakse ema, siis Norras sureb üks 333-st lapsest enne viieaastaseks saamist ja naised, kelle eeldatav eluiga on 83 aastat, lõpetavad tavaliselt 18-aastase kooliõppe, samal ajal kui Afganistanis kannatavad kaks viiest lapsest alatoitumuse all ja üks viiest sureb enne viieaastaseks saamist ning naistel on keskmiselt vähem kui viis aastat kooliskäimist ja nende eeldatav eluiga on 45 aastat.
Hispaania olukord
Sel aastal on see eelmise aastaga võrreldes tõusnud ühe positsiooni, kuid tuleb märkida, et 2006. ja 2007. aastal paigutati see üheksandale kohale, laskudes 2008. aastal kaheteistkümnendale kohale, 2009. aastal hõivates üheteistkümnendat ja eelmist aastat laskudes kolmeteistkümnele.
2011. aastal võitis ta positsiooni kaheteistkümnes koht jälle Siiski on palju küsimusi, mida Hispaania endiselt ei kiida heaks.
Esiteks peab emaks saamise riigil olema tõhus lepituspoliitika. 16-nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus jääb tunduvalt alla teistes Euroopa riikides kasutatavale rasedus- ja sünnituspuhkusele, näiteks 480 päeva Rootsis või ilma sellistesse äärmustesse minemata, 52 nädalat Ühendkuningriigis või 20 nädalat Itaalias.
Pettumus on see, et ei tundu, et Hispaanias olukord selles mõttes muutuks, kuna rasedus- ja sünnituspuhkust on taotletud pikendada kuue kuuni, kuid praegu on vastus olnud eitav.
Parandada on ka meeste ja naiste palgaerinevusi ning vähest rahalist abi, mis lapse sünni korral saadakse, sest Hispaania on vähem abi pakkuv Euroopa riik.
Kõik see mõjutab ka seda, et naised otsustavad saada emaks üha vanemas eas, mis võib põhjustada enneaegseid sünnitusi ja neile ning nende lastele meditsiinilisi tüsistusi.
Hispaania emad võivad siiski öelda, et oleme a armas olukord kui võrrelda seda nende emadega, kes elavad nimekirja lõpus olevates riikides, kuid kahtlemata on palju asju, mida saaks muuta parandada emade ja nende laste heaolu.
