Ämmaemandus on termin, mida ei kasutata liiga sageli Hispaanias, vaid ka paljudes teistes Ladina-Ameerika kohtades ning see viitab pidutsemisele, mida teeb arst või ämmaemand sünnitusel käies. WHO on välja toonud kümme andmeid ämmaemandate kohta maailmas, on äärmiselt huvitav teada selle olulisust terviseagentidena.
Ämmaemandate teenused on olulised tervisliku ja ohutu raseduse ja sünnituse tagamiseks. Kogu maailmas sureb raseduse ja sünnitusega seotud tüsistuste tagajärjel igal aastal umbes 350 000 naist.
Enamik neist suures osas välditavatest surmajuhtumitest toimub madala sissetulekuga riikides ning vaestes ja maapiirkondades. Paljusid ema- ja vastsündinute surmajuhtumeid saab ära hoida, kui enne sünnitust, sünnituse ajal ja pärast sünnitust on naistele olemas kvalifitseeritud ämmaemandad ning nad saavad tõsiste tüsistuste korral suunata nad sünnitusabi erakorralise abi saamiseks.
Kümme andmeid ämmaemandate kohta
Need on kümme fakti ämmaemandate kohta WHO pakub ja teadvustab selle olulisust:
Kvalifitseeritud ämmaemandad vähendavad sünnituse ajal surmaohtu. Iga päev sureb umbes 1000 naist ja peaaegu 10 000 vastsündinut suuresti välditavate tüsistuste tõttu raseduse, sünnituse ja kohese sünnituse ajal. Lisaks sünnib igal aastal surnuna peaaegu kolm miljonit last. Paljusid neist eludest saaks päästa, kui kõigil sündidel käiks ämmaemand.
Enam kui kolmandik sünnitustest toimub ilma ämmaemanda või muu kvalifitseeritud tervishoiutöötaja abita. Viienda aastatuhande arengueesmärgi (MDG 5) eesmärk on parandada emade tervist. Suurem arv ämmaemandaid tuleb koolitada, et saavutada aastatuhande arengueesmärk 5 - suurendada kvalifitseeritud tervishoiutöötajate sünnituste arvu 2015. aastal 95% -ni.
Ämmaemandad tagavad hädavajaliku hoolduse ka pärast sünnitust. Pärast sündi aitavad ämmaemandad emasid rinnaga toita ja takistada HIV-nakkuse edasikandumist lapsele. Nad uurivad vastsündinu tervist ja annavad emale nõu ka hoolitsuse kohta, mida ta peaks saama, sündide jaotamise ja pereplaneerimise osas.
Ainult iga kolmas arengumaade maapiirkonna naine saab vajalikku tähelepanu. Raseduse ja sünnituse ajal puuduvad maapiirkondades või kaugemates linnaosades ning väiksemates tervisekeskustes elavatel naistel ämmaemandad ja tervishoiutöötajad, kellel on oma kogukonna teenindamiseks piisavalt ämmaemandateadmisi. Seetõttu peavad riigid parandama ämmaemandate jaotust ja lojaalsust, eriti vaestes ja kaugemates piirkondades.
Ämmaemandad vajavad regulaarselt täiendus- ja tugikursuseid. Nad vajavad koolitust naistele ja vastsündinutele kvaliteetse hoolduse tagamiseks vajalike oskuste omandamiseks ja säilitamiseks. Lisaks ämmaemandatele oma oskuste täiendamise võimaluste pakkumisele peavad valitsused vastu võtma ka poliitika, mis võimaldab ämmaemandatel rakendada kõiki oma teoreetilisi ja praktilisi teadmisi kogukonnas, tervisekeskustes ja haiglates.
Äärmiselt vajalik on, et ämmaemandad töötaksid seadmetega, millel on vajalikud tarvikud. Ämmaemandad vajavad oma töö rahuldavaks tegemiseks enamat kui koolitust. Kvaliteetse hoolduse tagamiseks vajavad nad ka piisavat infrastruktuuri, hõlpsasti kättesaadavaid ravimeid ja tarvikuid, vee- ja kanalisatsiooniteenuseid, sidesüsteeme ja toimivat möödasüsteemi, kui sünnituse ajal tekivad komplikatsioonid.
Vähe usaldusväärseid andmeid selle kohta treeningul olevate ämmaemandate arv. Me eirab seda, kui palju korralikult koolitatud spetsialiste tegelikult sünnitusruumides töötab ja kuidas tööjõudu jaotatakse piirkondades ja riikides, kuid see teave on vajalik sihipäraste riiklike kavade ja programmide koostamiseks.
Paljud kvalifitseeritud ämmaemandad lahkuvad oma riigist välismaale tööle. Riikidel on sageli keerukate töötingimuste, neile makstava madala palga, toetuse ja järelevalve ning karjäärivõimaluste puudumise tõttu raskusi kvalifitseeritud töötajate säilitamisega. Paljudel kvalifitseeritud ämmaemandatel õnnestub töötada välismaal parema palga ja töötingimustega ning see põhjustab kvalifitseeritud personali nappuse riikides, kus neid kõige rohkem vajatakse.
WHO soovitab riikidel ämmaemandaid toetada. WHO teeb riikidega koostööd tagamaks, et riiklikud tervishoiustrateegiad ja -kavad arvestaksid ämmaemandatega seotud küsimusi. WHO julgustab riike ämmaemandust ametina ümber hindama ja toetab ämmaemandaid kui emade ja vastsündinute tervisele pühendatud tööjõu olulist tugisammast.
WHO teeb kvalifitseeritud ämmaemandate arvu suurendamiseks koostööd erinevate partneritega. Värskete hinnangute kohaselt vajavad riigid 1000 sündi kohta vähemalt kuut ämmaemandateadmistega tervishoiutöötajat, et 95% naistest saaks sünnituse ajal ravi ning kiirendaks emade ja vastsündinute suremuse vähenemist. WHO toetab riike tervishoiutöötajate puuduse parandamisel.
Hoolimata selle ameti olulisusest perinataalse surma vähendamisel maailmas, pole ämmaemandaid endiselt, mistõttu nende väide on endiselt terviseagentuuride peamine ülesanne, nagu nad väidavad kümme fakti ämmaemandate kohta maailmas avaldatud WHO poolt.
