Kui vähegi räägime isadus- ja sünnitushüvitised Hispaanias, tuleb meelde Euroopa näide ja erinevused, mida rasedus- ja sünnitushüvitised Euroopas. Kuidas on Hispaania rasedus- ja sünnitushüvitised võrreldes ülejäänud EL-i riikidega? Nagu näeme rasedus- ja sünnitushüvitiste võrdluses Euroopas, Hispaania on rasedus- ja sünnituspuhkuse majanduslikest ja sotsiaalsetest hüvedest väga kaugel.
Enne tervishoiu moodustavate erinevate parameetrite võrdlemist peame meeles pidama, et kõigis Euroopa riikides pole sotsiaalkindlustuse kaudu ühesugust heaolukaitset. Näiteks Hispaanias on sotsiaalkindlustusmakse kohustuslik kõigile töötajatele, kuid näiteks Saksamaal on tervisekindlustusmakse vabatahtlik, kui on olemas ravikindlustussüsteem ja erapensionikava.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus 14 nädala pärast
Minimaalne kestus rasedus- ja sünnituspuhkuseks on kõigis eurotsooni riikides minimaalselt 14 nädalat, mis on võrdluseks valitud riikide kaart Rootsiga - riigiga Euroopas, kus on kõige suuremad rasedus- ja sünnitushüvitised. Saksamaa, Slovakkia ja Malta on riigid, kus rasedus- ja sünnituspuhkuse miinimumperiood on 14 nädalat, kuigi mitme sünnituse korral pikendatakse seda perioodi 20 nädalani. Enamik eurotsooni riike, nõuavad enne sünnitust rasedus- ja sünnituspuhkust, mis kestaks 2–6 nädalat. Hispaania puhul rasedus- ja sünnituspuhkust enne sünnitust ei piirata.
Nende riikide eesotsas, kellel on kõige pikem rasedus- ja sünnituspuhkus Soome, mis lubab aastas maksimaalselt 37 nädalat ja Rootsi juhtumi puhul, kus rasedus- ja sünnituspuhkus on 68 nädalat, kuid maksimaalselt 18,5 nädalat aastas. Rootsi lubab rasedus- ja sünnituspuhkuse perioode nautida kuni laste 8-aastaseks saamiseni ning need ajad määratakse vanemate tahte kohaselt.
Eesti, Itaalia, Iirimaa ja Portugal on riigid, kus on ka üle 20 nädala pikkust rasedus- ja sünnituspuhkust.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse majanduslik kasu sõltuvalt varasemast sissetulekust: kuidas ja mis sõltub riigist?
Kõigil rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevatel Euroopa seadustel on suurema või väiksema summa eest emaettevõttele antav majanduslik toetus, mis on mõeldud töötava ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal saamata jäänud sissetuleku leevendamiseks. Igal juhul on oluline katta sotsiaalkindlustusmaksete miinimumnõuded igas riigis.
On olemas kolm riiki, kes ei kehtesta sissemaksete miinimume mis on Eesti, Soome ja Itaalia, et rasedus- ja sünnituspuhkuse taotlemisel piisab sellest, kui tal on kõrgel tööl. Kuid sellistel juhtudel on majanduslik katvus seotud sissetulekutega, mida enam ei saada, ning laieneb meditsiinilistele ja abistamisõigustele kõigile rasedatele.
Ülejäänud riikide jaoks rasedus- ja sünnituspuhkusele eelnev minimaalne sissemakseperiood on kuus kuud Viimase tsiteeritud aasta jooksul, kuigi on ka selliseid juhtumeid nagu Prantsusmaa, pikendatakse seda perioodi 10 kuuni enne rasedus- ja sünnituspuhkust või Kreekasse, mille jaoks on vaja kahe viimase aasta jooksul noteeritud 200 päeva.
Sissemakse miinimumnõue on otseselt seotud saadava majandusliku kasuga, mitte rasedatele ja nende lastele antud meditsiiniliste ja abiõigustega. Loogiliselt võib öelda, et Euroopa riigid lahutavad tervisega seotud eelised majanduslikust kasust tööpõhjustel, kuna igal juhul tagatakse emale ja beebile meditsiiniline abi elamispõhjustel, võtmata arvesse tööhõive olukorda.
Euroopa rasedus- ja sünnituspuhkuse majandusliku kasu suurused
Tema majanduslik summa, mida naised rasedus- ja sünnituspuhkuse eest saavad, on väga erinev iga riigi jaoks ja järgitakse ülaltoodud tabeli kriteeriume. Nagu näeme, on väikseim majandusliku kasu summa Saksamaal ja Austrias, peamiselt mittekohustuslike riiklike sissemaksete tõttu, võrreldes kõige suurema kasu saanud riikidega, näiteks Põhjamaadega, näiteks Soome või Rootsi.
Enamikus riikides võetakse seda nii rasedus- ja sünnituspuhkuse eelneva palga eest saadava majandusliku kasu arvutamise alus, sotsiaalkindlustussüsteemi kehtestatud sissemaksete baas või keskmise palga väärtused. Kõigil juhtudel osutavad kajastatud summad üldisele skeemile või on nende kasutuses teised, kuna erirežiimidel, näiteks autonoomsetel, on enamikus riikides rasedus- ja sünnituspuhkuse piirangud.
Lapsehoolduspuhkus, mõnes riigis pooleliolev teema
Kuus riiki ei ole veel kaalunud õigust lapsehoolduspuhkusele nende seaduste piires. Need riigid on Saksamaa, Austria, Küpros, Eesti, Kreeka ja Malta. Suuremate lapsehoolduspuhkuse hüvitiste kõrval on Rootsi, mis võimaldab rasedus- ja sünnituspuhkust ühitada mõlema vanema vahel, Soomes, kus vanemapuhkus on 105 päeva või 90 päeva vanemapuhkust Sloveenias.
Ülejäänud riigid annavad 10–28 päeva lapsehoolduspuhkust, enamikus neist vabatahtlikult ja isa otsusel.
Tervishoiutoetus on ühesugune kõigis riikides
Euroopa riikides on rasedus- ja sünnituspuhkuse peamine ühine tunnusjoon hoolekandetoetus, mis tehakse kättesaadavaks tulevasele emale ja lapsele. Kõigis riikides, hoolimata sellest, kas neil on riiklik sotsiaalkindlustus või mitte, näitab riik rase ema eelkontrolliks kogu vajalikku tervisekindlustust, sünnituse tervise- ja meditsiinialast katet, beebi esmaabi vajalikku hooldamist kuni haiglast lahkumiseni ja Esimeste eluaastate esmatasandi arstiabi võrk.
Enamikus Euroopa riikides on eraravikindlustuse täiendused, mis võivad rasedatele emadele emade kindlustuslepingu kehtimise võimaluse välistada, kui nad ei täida poliisil minimaalset kehtivusaega. Neid juhtumeid katab alati rahvatervise süsteem. Sellistes riikides nagu Saksamaa või Austria on riiklik raviarst tagatud kõigile rasedatele elanikele, olenemata nende enda tööhõive staatusest.
Lähenemine Põhja-Euroopaga rasedus- ja sünnituspuhkuse puhul, soovitud eesmärk
Rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevates Euroopa õigusaktides leiame kaks olulist puudust, millest lähiaastatel üle saada. Esimene neist naiste positiivne meeste diskrimineerimine ning Põhjamaade süsteemi kehv rakendamine rasedus- ja sünnituspuhkuse korral. Põhjamaade süsteem võimaldab rasedus- ja sünnituspuhkuse ühildada ja jagada paaride vahel ilma fakte eristamata. Hispaanias on lapsehoolduspuhkus meeste jaoks vabatahtlik ning meie riigis rasedus- ja sünnituspuhkuse kestuse kokku 16 nädala jooksul on lubatud vaid 6-nädalane ühiskasutus.
Teine - rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodide homogeniseerimine ja rahuldatud majanduslik katvus. Ehkki majandusliku kasu eesmärk on asendada rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu saamata jäänud tulu, on lapse toomisega seotud kulud olulised ning väga vähesed riigid "subsideerivad" rasedust ja sünnitust.
Hispaanias pöördume tagasi otsese sünnitusabi saamiseks. Alates 2011. aastast pole meil laste sünnist abi 2500 eurot; Boonused on kaotatud ettevõtetele, kes palkavad äsja lapse saanud naisi, ning analüüsitakse, kas lapse elu esimese kolme aasta jooksul tuleks töötavatele emadele maksta 100 eurot kuus,
Lisaks rahalise abi ebapiisavusele on meil Hispaanias endiselt väga oluline naiste kaitse puudumine töö- ja sotsiaalvaldkonnas. diskrimineerimise oht tõrjutuse tõttu nende tööeas lisakuludeks, mis tekivad ettevõtetele raseda palkamise või rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. See on üsna selge Hispaanias oleme sünnituspuhkuse käes olevate Euroopa kõige arenenumate riikide valgusaastate kaugusel ning et meie eesmärk töö-, pere- ja eraelu tasakaalu parandamisel peaks olema lähenemine Põhjamaadele kui kaitsesüsteemid parema rasedus- ja sünnituspuhkuse jaoks.
Allikas | Euroopa Komisjon - sotsiaalkindlustus ja tööhõive
Imikutel ja mujal | Rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus Euroopas, parim koht emaks saamiseks on Norra, Hispaania on kaheteistkümnes ema parim riik
Foto | ODHD
Sõudmine, mis on tihedalt seotud ettevõtete finants- ja fiskaaljuhtimisega. Ta kirjutab regulaarselt ajaveebides SME ja Autonomous ning ajaveebis Salmon.
Teda saab Twitteris jälgida aadressil @Remo_
