Minu vahel ettepanekud hariduse muutmiseks on oluline selgitada lapse tähtsust kogu oma elu jooksul kriitiline mõtlemine ja pakkuda teile ideid selle arendamiseks.
Kriitilise mõtlemise tähtsus
Lkkriitiline koolitus See on oluline kogu meie elu jooksul. See võimaldab meil mõista, millised ettepanekud või ideed kehtivad, tuvastada loogikavigu ja pettusi ning suutma valida vastutustundlikult, koondada ja kaitsta oma viisi maailma nägemiseks õigluse, õigluse ja äärmusluseta.
See aitab meil mitte järgida erakonda, kui see petab või kahjustab meid, väärtustab teiste ja enda uskumusi autonoomia ja lugupidamise eest, ei satu fakerite ja šarlatanide kätte, väärtustab inimsuhteid ja teab Valige need, mis ei kahjusta meid.
Ja nagu ka teadusliku mõtlemise jaoks, mis väärib hiljem sisenemist, siis see ka on kriitiline võimekus mis aitab neil seda mõista ja isegi leida uusi vastuseid avatud küsimustele ning otsida uusi lahendusi tuleviku sotsiaalsetele ja ökoloogilistele probleemidele.
Kriitilise mõtlemise õppimise alus
kriitilise mõtlemise õppimise alus See on lihtne: kriitiline mõtlemine. Peame võimaldama lapsel õppida vigade ja autonoomse refleksiooni, mitte meeldejätmise kaudu.
Peame lubama teil pakkuda oma vastuseid ilma vea, kujutlusvõimet või lahknevusi karistamata. Ärge kunagi naeruvääristage neid, ärge kasutage väljapressimist ega pange neid end survestama või ärge ajage segi karistust.
Kriitilise mõtlemisega lapsed
Lapsed, kes mõtlevad ise ja rakendavad kriitilist mõtlemist nad seavad kahtluse alla, mida me neile esitame moraalsete tõdede, normide, ideede, uskumuste ja vastustena.
Mõnikord muudavad nad meid endi vastuoludega ebamugavaks. Nad paljastavad meie enda teadmatuse ja eelarvamused. Nad on imelised. Kuid selleks, et olla nendega kaasas, peame saama enesekriitikaks, paindlikuks ja teadlikuks oma piiridest.
Nad panevad meid aktsepteerima ideed, mis teevad meile haiget: täiskasvanutel pole alati õigus. Peame seda eeldama ja isegi mõistma ja aktsepteerima, et täiskasvanud, kes meid armastusega kasvatasid, tegid valesid asju ja kahjustasid meid. Selle võimeta aitame vaevalt lastel areneda kriitiline mõte reaalne, sest seda õpitakse selle kasutamise kaudu.
See ei ole anarhia harimise küsimus, vaid refleksiooni-, küsitlemis- ja revolutsioonivõime. Me ei tohi laskuda õpitud abitust strateegiasse kasutama, karistamist ähvardama ega neid hirmutama.
Me ei saa neis korrata vajadust alluda autoriteedile ilma seda kahtluse alla seadmata või keeldudes ebaõiglastest korraldustest järgimast. Ma ei ütle, et sel viisil on lihtsam harida, aga muidugi on see haridus, mitte koolitus. Oleme lastega koos, et aidata neil saada täisväärtuslikeks ja vastutustundlikeks täiskasvanuteks, mitte oma ainetes ilma oma kriteeriumide või sõnakuulmatuse võimeta. Tee on keeruline, kuid möödapääsmatu.
Nad pole kuulekad, nad ei nõustu selgitusi küsimata, nad säilitavad õiguse mitte aktsepteerida kehtivana kõike, mida me neile ütleme. Nad võivad isegi avaldada sõnakuulmatust, kui nad peavad meie korraldusi ebaõiglaseks.
Sel juhul peame püüdma usaldada meid olulistes ja ohutusküsimustes ning samuti peame end seadma kahtluse alla väärtuse ja paindlikkusega, mida peame iseenesestmõistetavaks kui kohustuslikku ja liikumatut.
Me ei kavatse harida alistuvaid lambaid, kuid kriitilise võimega inimesed ja sihikindlus, eks?
