Digiajastu ajal ei peaks ükski düsleksiaga laps viibima teel. Küsitlesime Luz Rello

Eelmisel nädalal rääkisime Dyseggxiast, mis on mõeldud mobiilseadmete mängulaadseks rakenduseks, mis on loodud selleks ravida düsleksiaga laste lugemis- ja kirjutamisvigu.

Dyseggxia taga on Luz Rello, ehkki ta on selle välja töötanud koostöös kahe oma sõbraga. Võib-olla tunnete teda, sest eelmisel aastal pälvis ta Euroopa noore teadlase auhinna (auhind Euroopa parimale noorele teadlasele), oma töö eest tehnoloogia rakendamisel düsleksia tekitatud probleemide mõõtmiseks.

Tal on lingvistika kraad ja küpsisepilve meeskonna asutajapartner. Tema uurimistöö on genereerinud düsleksiaga laste jaoks selliseid rakendusi nagu IDEAL e-raamatu lugeja ja Dyseggxia (pulgakommid), mida on kümnetest tuhandetest allalaadimistest enam kui 70 riigis. Praegu teeb ta teadustööd Pompeu Fabra ülikoolis. Düsleksia uurimise põhjuseks on tema enda kooliõpilase staadium. Ta on düsleksiaga inimene ja uuringu esimesed viljad, mida ta hakkas nägema alles 12. eluaastani. See oli õpetaja, kes märkas ja aitas teda tugevdustundide vormis raskustest ülesaamiseks. Ta teab, kuidas laps, kelle väärtuses kahtluse alla seatakse, tunneb end isegi siis, kui ta õpib, ja ta teab ka, mis on töötamisele vaatamata peatada.

Ja nüüd jätan teile intervjuu:

Peques ja muud.- Mis vanusest alates tuleks tuvastada düsleksia?

Rello light.- Niipea kui lugemine ja kirjutamine on omandatud. Mida varem see tuvastatakse, seda parem. Seda on raske tuvastada, kuna düsleksiaga inimene pole teadlik sellest, kas ta loeb õigesti või valesti.

PyM.- Selgitage meile lühidalt, millest see õppehäire koosneb

L.R.- Sõltuvalt sellest, kes seda uurib, määratletakse düsleksia erinevalt. Hariduse seisukohast see on õpiraskus, mis mõjutab lugemist ja kirjutamist. Päritolu on neuroloogiline, kuigi põhjusi arutatakse. Seda iseloomustavad raskused tekstide dekodeerimisel, sõnade täpsel äratundmisel ja halva kirjaviisiga. Need raskused on ootamatud, kuna need pole tavaliselt seotud teiste kognitiivsete raskustega.

Seda häiret on keeruline tuvastada, kuna düsleksiaga inimene ei tea, kas nad loevad õigesti või valesti.

PyM.- Kui mõnel lapsel / õpilasel kahtlustatakse düsleksiat, milliseid samme peaks keskus järgima?

L.R.- Teatage vanematele nii kiiresti kui võimalik, et nad saaksid minna spetsialiseeritud keskusesse kontrollima, kas see kahtlus vastab tõele. Siis saab diagnoosi panna. Kui enne on see paremini tuvastatav, siis enne saate lahenduse panna.

PyM.- Ja kui kool sellega ei tegele, siis millised näitajad hoiatavad vanemaid, et nad peaksid otsima kedagi, kes aitaks teda diagnoosimisel?

L.R.- Peamine näitaja on see, et teie laps töötab, pingutab ja siiski ei lähe koolis hästi.

PyM.- Millised on peamised probleemid, mida düsleksiaga õpilased koolis esitavad?

L.R.- Lugemisraskused ja -vead, aeglane lugemine, kirjutamisraskused ja liiga palju kirjavigu. Tähtede ja nende häälikute õppimine on keeruline, raskused kirja- ja kirjakeele õigekirja koostamisel ja korraldamisel.

Meie ühiskonnas ei tohi digitaalajastul ükski düsleksiaga laps teele jääda

PyM.- Millisel protsendil neist on lihtne lahendus varajase avastamisega?

L.R.- Minu teada puuduvad uuringud, mis nende andmetega statistikat esitaksid.

PyM.- Ma näen teid koos inimesega, kellel on suur soov paremaks muutuda, kuid mis paneb teid aitama lapsi, kes kannatavad sama probleemi käes, mis teil oli?

L.R.- Abi on midagi inimlikku. Nähes, kuidas lastel paremaks läheb ja raskustest ülesaamiseks, paneb mind jätkama. Teadmine, et teil on lahendus, paneb mind jätkama. Pole õiglane, et töötav inimene jääb maha. Meie ühiskonnas Digiajastu ajal ei tohi ükski düsleksiaga laps teele jääda.

Düsleksiaga laste kooliga kohanemise hõlbustamiseks mõeldud lahendus toimub varajase avastamise kaudu. Sel moel välditaks suurt osa koolide ebaõnnestumisest ja koolid säästaksid ressursse

PyM.- See jätab mulje, et selle probleemi lahendamiseks on vaja palju rohkem hariduslikke uuendusi. Teie välja töötatud rakendus katab osa sellest lüngast, kuid millised muud vahendid peaksid teie arvates olema koolides ja kodudes kohustuslikud?

L.R.- Juba tehtud töö ärakasutamine ei nõua nii palju uuendusi kui võitlus. Näiteks pakuvad paljud koolid raamatuid digitaalsel kujul, kui nad seda teeksid, saaks enamus asju muuta, (sama kui kirjastajad, kes raamatuid koolidele tarnivad). Sel moel saame kasutada lugejaid ja muid tööriistu, mis võimaldavad teksti lugeda või seda vastavalt düsleksiaga inimeste vajadustele muuta. Aitaks ka võimalus kasutada koolis arvuteid ja õigekirjakontrolli. Düsleksiaga laste jaoks mõeldud arvutite kasutamist koolides kasutatakse juba teistes riikides, näiteks Ühendkuningriigis.

PyM.- Milliseid lahendusi tuleks kasutada, et hõlbustada nii laste kohanemist õppimisega kui ka ebaõnnestumise vältimist?

L.R.- See peaks algama varajase tuvastamisega. Klassi esimese päevaga viib õpetaja läbi testid, et tuvastada düsleksia riskirühma kuuluvad lapsed välditaks palju kooliprobleeme ja koolid säästaksid ressursse, nagu tehakse Soomes. Need pedagoogid ja nõustajad on juba koolides, st ressursid on juba olemas, peate lihtsalt lahendused ellu viima.

Hiljuti võitis mäng Dyseggxia Vodafone Mobile for Good Europe Awards 2013 auhinna

Lõpetamiseks tahaksin Õnnitleme Luzit saavutatud edu eest; ja tänud aja jooksul, mille ta on meile andnud, pakkudes selles intervjuus koostööd. Loodan, et teile meeldis see sama palju kui mulle.