Võrreldes teiste imetajatega on inimliigis lapsepõlv hõlmav periood palju pikem. Aga miks see nii on? Miks on lapsepõlv inimestel nii pikk?
Meile selgitavad Northwesterni ülikooli teadlased, kes on just avaldanud oma uurimistöö teadusajakirjas Menetlused. Nad väidavad, et aju areng moodustab peaaegu kogu energia, mis aeglustab lapse kasvu.
Kahtlemata on huvitav uurimus, mis valgustab aspekte, mida me ei teadnud, ja annab meile antropoloogilise vastuse küsimusele, miks on inimesed just need liigid, kes lapsepõlve staadiumis läbivad kõige kauem.
Inimesed kasvavad roomajal lapsepõlves sarnase kiirusega, kuna kasvuperiood on koondunud aju arengusse. Teisisõnu: ülejäänud keha kasv aeglustub, et kiirendada aju kasvu.
Teadlased mõõtsid glükoosi imendumist ja aju mahtu erinevates vanustes ning langeb kokku, et ajud tarbivad rohkem glükoosi ka siis, kui ülejäänud keha kasv on aeglasem.
Lapsepõlves Ajule suunatav energia domineerib inimkeha ainevahetuses. Nelja aasta pärast tarbib aju glükoosi kiirusega, mis on võrreldav 66 protsendiga puhkeolekusisaldusest ehk üle 40 protsendi keha kogu energiakulust.
Ja viie aasta pärast kasutab lapse aju kaks korda suurem kogus glükoosi - aju toitev energia - kui täiskasvanul.
Uuringu autor Christopher Kuzawa on oma avastust nende sõnadega selgitanud.
"Meie avastused näitavad, et meie keha ei saa endale lubada lapsepõlves kiiremat kasvu, sest areneva inimese aju toitmiseks on vaja tohutul hulgal ressursse."
Sellepärast eInimese kasv on esimestel eluaastatel aeglasem kui võrrelda seda teiste imetajate omadega. Sest meie kõhklev energiaaju monopoliseerib peaaegu kogu metaboolse aktiivsuse.
