"Yerma" on Federico García Lorca näidend mida loen sageli selle eraldatava lüürilisuse, tegelaskujude sügavuse ja esitatud draama pärast. Mulle on see alati tundunud kõige poeetilisem laul emadussoovi järele, ehkki teisalt kujutab see ka kibedust ja rõhumist, mida konventsioonidega täis ühiskond allutab neile, kellel pole lapsi.
Yerma on peategelane, kes võitleb sellepärast, et tema instinkt ütleb talle, et ta peab olema ema, kuid tal ei õnnestu, mis viib ta vihale ja langeb isiklikku tragöödiasse. Draama areneb mitmete sümbolite ja metafooride kaudu (teisalt pole midagi keerulist), nagu näeme selles fragmendis, mida ma taasesitan, näidendi algusest, kui Yerma saab teada, et tema sõber Maria saab emaks.
Ma armastan kahtleb, et rase sõber esitleb ja kuidas see vestlus toimub täis enesekindlust, raseduse ja ebausuga seotud teemasid, kuid ennekõike kontrollimatut emadussoovi, mida Yerma peab maailma kõige ilusamaks ja vajalikumaks asjaks.
Nõuanded, mida ta annab raseduse jätkamiseks hästi ("hinga nii pehmelt, kui sul oleks hammaste vahel roos"), lapse pilt kui "tuletuvi", mille abikaasa libistas pulmaööl tema kõrva kaudu sosistavad armastavad sõnad, beebi, kes nutab "nagu härg, tuhande tsikaadi jõuga" ... Kõik jätab meile tegelaste tunnete poeetilise selguse.
Yerma soovib ennekõike olla ema ja öösel, teadmata miks, paneb ta paljad jalad niiskesse maasse, mis on viljakuse sümbol. Ta märgib, et aastate möödudes ja kuna ta pole ema, läheb tal "halvasti". Jätan teile selle fragmendi ja julgustan teid kogu teost läbi lugema.
MARI Olen jahmunud. Ma ei tea midagi YERMA Millest? MARI Sellest, mida ma tegema pean. Ma küsin oma emalt. Tühermaa. Mille jaoks? Ta on juba vana ja unustab need asjad. Ärge kõndige palju ja kui hingate, hingake nii pehmelt, nagu oleks teil hammaste vahel roos. MARI Hei, nad ütlevad, et hiljem lükkate väikeste jalgadega õrnalt. Tühermaa. Ja siis on see, kui sa teda rohkem armastad, kui sa ütled, mu poeg! MARI Kõige keskel on mul häbi. Tühermaa. Mida su mees ütles? MARI Mitte midagi. Tühermaa. Kas ta armastab sind nii väga? MARI Ta ei ütle mulle, aga ta seisab minu kõrval ja ta silmad värisevad nagu kaks rohelist lehte. Tühermaa. Kas ta teadis, et sa ...? MARI Jah Tühermaa. Ja miks ta teadis? MARI Ma ei tea Aga sel õhtul, kui me abiellusime, ütles ta mulle pidevalt suuga mu põsele, nii palju, et mulle tundub, et mu laps on tuleoht, et ta libises mul läbi kõrva. Tühermaa. Õnnis! MARI Kuid te olete sellest rohkem teadlik kui mina. Tühermaa. Mis kasu see on? MARI See on tõsi! Miks see nii on? Kõigist oma aja pruutidest olete ainus ... Tühermaa. See on selline. Muidugi on veel aega. Elena võttis kolm aastat ja teised vanad, minu ema ajast, palju rohkem, kuid kaks aastat ja kakskümmend päeva, nagu mina, on liiga palju ootamist. Arvan, et minu jaoks pole siinkohal õiglane ennast tarbida. Mitu korda käin paljajalu terrassil, et maapinnale astuda, ma ei tea, miks. Kui ma niimoodi jätkan, on mul lõpuks halb olla. MARI Aga tule siia, olend! Te räägite nii, nagu oleksite vana naine. Mida ma ütlen! Nende asjade üle ei saa keegi kurta. Mu ema õel oli ta neliteist ja kui sa nägid, mis ilus see lapsena oli! Tühermaa. (Ärevusega.) Mida ta tegi? MARI Ta nuttis nagu härg, tuhande sikaadi jõul korraga lauldes ja ta kutsus meid üles ja viskas meile punutised ning kui ta oli neljakuune, täitis ta meie näod kriimustustega. Tühermaa. (Naerab.) Aga need asjad ei tee haiget. MARI Ma ütlen sulle ... Tühermaa. Oi! Olen näinud, kuidas mu õde imetas oma last pragusid täis rinnaga ja see tekitas suurt valu, kuid see oli värske valu, hea, tervise jaoks vajalik. MARY Nad ütlevad, et lapsed kannatavad palju. Tühermaa. Lie Seda ütlevad nõrgad emad, kaebuse esitajad. Mis neil neid on? Lapse saamine ei tähenda kimp roose. Peame kannatama, et näha neid kasvamas. Arvan, et pool meie verest läheb ära. Kuid see on hea, tervislik, ilus. Igal naisel on verd neljal või viiel lapsel ja kui neid pole, muutuvad nad mürgiks, nagu minuga juhtub. MARI Ma ei tea, mis mul on. Tühermaa. Olen alati kuulnud, et esimesed on hirmul. MARI (Shy.) Me näeme ... Nagu te nii hästi õmblete ... YERMA (Jama kinni püüdmine.) Tooge. Ma lõikan ära teie riided. Ja see? MARI Need on mähkmed. YERMA Hea küll (Ta istub.) MARI Siis ... Kohtume hiljem. (Ta läheneb ja Yerma haarab armastavalt kätega kõhtu.) YERMA Ärge jooksege läbi tänavakivide. MARI Hüvasti (Ta suudleb teda. Ta läheb välja.)
Tavapärasused ja sotsiaalne rõhumine, Yerma kinnisidee ja abielu ilma armastuseta ning instinkti, soovide ja reaalsuse kokkupõrge muudavad töö tragöödiaks, kuid ma ei taha rohkem paljastada, et saaksite selle ise avastada selles ilus laul emaduseni.
