Oleme uuesti läbi vaadanud isapuhkuse ja rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud Euroopa poliitika ning tõde on see, et me pole peaaegu mingeid muudatusi näinud, sest võime öelda, et üldiselt jääb kõik samaks nagu 4 aastat tagasi. Üldiselt on rasedus- ja sünnituspuhkus endiselt vähem kui kuus kuud (näitaja, mille järgi WHO soovitas seda tähistada) ning erinevus selle ja isapuhkuse vahel on endiselt kuristik, mis näib üha ületamatu.
On auväärseid erandeid, näiteks Põhjamaad, eriti poliitikates, mis käsitlevad isapuhkuse ja rasedus- ja sünnituspuhkuse võrdsustamist ning meeste teadlikkust neile juurdepääsu võimaldamisest, kuid palju on veel teha. Täpselt nii rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus Euroopas.
Euroopa riikide poliitikas pole viimase nelja aasta jooksul märgatavaid muudatusi toimunud
Nagu nägime, ei ole rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse olukord Euroopa Liidu riikides paranenud. Nad on endiselt meie naabrid põhja poolt kõige kaugemal, Rootsi, Soome ja Norra need, kellel on soojem poliitika sellega seoses, kuni meie riik jätkub külm tsoon, kaheksandal kohal saba ääres.
Nii see meil siis on Rootsi, 480 päeva (16 kuud) jagatakse isa ja ema vahel ning 80% -ni saadakse kuni 390 päeva. Isal on kohustus võtta sünnist vähemalt 60 päeva pluss 10 tööpäeva.
Norra, 392 päeva (56 nädalat) 80% või 322 päeva (46 nädalat) 100%. Isal on õigus saada 70-päevast abi (10 nädalat), saades 100% palgast. Ema on kohustatud võtma 21 päeva enne sünnitust ja 42 päeva pärast sünnitust ning ülejäänud saab isaga jagada.
Hispaanias ema on 16 nädalat vana 100% tasustatud puhkus, mida saab pikendada kahe lapse jaoks iga lapse jaoks alates teisest sünnist, kui tegemist on korduva sündimisega, ja lapse puude korral. Seda õigust saab kasutada ka alaliselt või ajutise lapsendamise ja hooldushoolduse korral, kui lapsed on alla kuue aasta vanused. Neist 16 nädalast on esimesed 6 ema jaoks kohustuslikud, ülejäänud 10 nädalat saab isa ja ema vahel jagada samaaegselt või järjestikku.
Isal on 2 päeva sünni kohta pluss 13 päeva, mis võib olla 15 päeva mitme sündi korral ja 20 suurte perede puhul.
Järjekorras on riigid nagu Türgi, Šveits (mõlemal on ema jaoks 112 päeva ja isal 3 päeva), Läti (Emale 112 päeva, isale 10 päeva), Küpros (emale ainult 112 päeva), Belgia (105 päeva ema ja 10 isa), Sloveenia (Emale 84 päeva ja isale 11 päeva) ja Liechtenstein (emale ainult 56 päeva).
Tuled
Tõstame esile Rootsit, kus valitsus on juba pikka aega julgustanud vanemaid nautima lapsehoolduspuhkust koos partneritega või asuma nende asemele, kui nad on juba oma töö lõpetanud. Kahtlemata suurepärane näide, mida järgida.
Teistes riikides nagu Saksamaa, Austraalia, Slovakkia, Prantsusmaa, Norra ja Poola Poliitikas on tehtud positiivseid muudatusi pere- ja tööelu ühitamise soodustamiseks, kriisi ajal peredele pakutavate toetuste taseme tõstmiseks ning alushariduse ja hoolduse kättesaadavuse hõlbustamiseks.
Varjud
Sisse Hispaania, Leedu ja Rumeenia "Rasedate töötajate ja hiljutiste emade jaoks on kindlaks tehtud survetaktika, näiteks ahistamine, et kutsuda neid loobuma."
Sisse Horvaatia, Kreeka, Itaalia ja Portugal - "tühjad lahkumisavaldused", see tähendab ilma kuupäevata lahkumisavalduse, mille kohaselt töötajad on sunnitud töölevõtmise ajal allkirjastama ning raseduse, pikaajalise haiguse või perekondlike kohustuste korral kasutatakse seda töölt lahkumiseks.
Majanduskriisi mõju on tähendanud seda aastal Kreeka, Läti ja Rumeenia, Miinimumpalga langus või kollektiivläbirääkimiste süsteemi nõrgenemine, mis tulenevad pärast eelarve konsolideerimise meetmeid vastu võetud uutest seadustest, vähendab rasedus- ja sünnitushüvitiste taset.
Mõned küsimused rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta
Kui töötaja on raseduse ajal riskide tõttu puhkusel, siis milline on tema majanduslik kasu?
Kui töökoht võib rasedust ohustada, on teil õigus sotsiaaltoetuste 100% -lisele vähendamisele.
Kui töötaja on teada saanud, et ta on rase, on ta just asunud tööle uude ettevõttesse ja on kriminaalhoolduses. Kas ettevõte saab teid vallandada, et olete rase? Kui teete, mida saate teha?
Kui on tõendatud, et vallandamine, töölepingu pikendamine või tööle võtmata jätmine on toimunud rasedusega seotud põhjustel, loetakse see raseduse ja sünnituse tõttu diskrimineeriv vallandamine ja sellest tulenevalt oleks tegemist olematu vallandamisega.
Kas rasedus- ja sünnitushüvitist kogutakse alati?
Ei, selle laadimiseks peab olema täidetud teatud nõuded.
Hispaanias ei ole rasedus- ja sünnituspuhkus töötatud päevade arvust sõltumatu, see tähendab, et nad "kuuluvad" meile, kuna olime emad või isad, vaid selleks, et saada sünnitushüvitis, nagu isadus, on vajalik vähemalt tsiteerinud 180 päeva (pool aastat) viimase viie aasta jooksul. Jagatava 10 rasedus- ja sünnituspuhkuse jooksul võib need üle anda teie partnerile, kui ta vastab nõuetele ja see on see, kes maksab hüvitist, ehkki see pole emale sugugi kasulik, kes näeb, kuidas tal on Teid tuleks beebist eraldada oodatust palju varem, kuid see võib olla ainus võimalus juhtudel, kui majanduslikku olukorda ei soovitata.
On erandeid, kui alla 21-aastased emad saavad 45-päevast abi ka siis, kui nad pole sissemakseid teinud, kui nad on sotsiaalkindlustusest vabastatud ja 21–26-aastased emad peavad hüvitise saamiseks maksma ainult 90 päeva.
Mis saab siis, kui ema on autonoomne?
Emadena, kes töötavad vabakutselistena, vabastatakse rasedus- ja sünnituspuhkuse 16-nädalase nädala jooksul sotsiaalkindlustusmaksu määrad ning seda asendava inimese määrad.
Ja väljaspool Euroopat?
Noh, võiksime öelda, et seal on kõik, nagu farmaatsias. Nii näiteks Ameerika Ühendriigid ei tunnusta ema õigust rasedus- ja sünnitushüvitisele, kuid kui kuni 12-kuuline palgata puhkus, mille korral töötajal on õigus hoida oma töökoht, ja kui see pole võimalik, naaseb sarnasele. Hüvitiste osas on mõned osariigid, näiteks California, Hawaii, New Jersey, New York, Rhode Island, Puerto Rico Rahvaste Ühendus, millel on majandusliku toetamise poliitika, aga ka teatavad sektorid, näiteks raudtee. Kuid reeglina enamus seda tüüpi poliitikaid neid juhivad erakindlustused ja läbirääkimised ettevõtetega.
- Sisse Kanada See võib ulatuda kuni 50 nädalani.
- Sisse Lõuna-Aafrika See on 16 nädalat, ehkki ainult 60% palgast.
- Sisse Angola ja Afganistan See on kolm kuud 100% palgast.
- Sisse Austraalia Ametlikku kasu pole, kuid on olemas "beebikontrollid", mis võivad olla samaväärsed tavalise toetusega.
Lõuna-Ameerikas:
- Brasiilia: 120 päeva emale ja 5 päeva isale.
- Tšilli: 14 nädalat emale ja 5 päeva isale.
- Venezuela: 14 nädalat emale ja 2 nädalat luba isale.
- Ecuador: 12 nädalat emale ja 25 päeva isale.
- Mehhikos: 12 nädalat emale.
- Kuuba: 18 nädalat emale.
Isa ja ema võrdõiguslikkus. Kõik ei koosne rasedus- ja sünnituspuhkusest
Veel on vähe riike, kus on ema ja isa jaoks võrdsed või enam-vähem võrdsed puhkuseperioodid. Üldiselt on väga olulisi erinevusi, isa on enamikul juhtudel kõige hullem töötu; - välja arvatud Austrias, kus tal on rohkem päevi kui emal - midagi, millest me endiselt aru ei saa ja mis võiks tõlkes olla kirjavigu.
Egalitaarsema poliitikaga riikide hulgas võiksime esile tõsta järgmist:
- Rootsi: Isale ja emale 480 päeva.
- Rumeenia: Isale ja emale 126 päeva.
- Saksamaa: Isale ja emale kuni 98 päeva.
- Island: mõlemal on 90 päeva 80 protsenti + 90 päeva, et isa / emaga jagada.
Kui laps saabub maailma, on tal vaja oma ema, kes oleks tema peamine käendaja, kuid oluline on ka perekonna tuuma olemasolu, et nii ema kui ka beebi mässiks tema elukaaslase poolt. Sellepärast on vaja võtta meetmeid lapsehoolduspuhkuse võrdsustamiseks rasedus- ja sünnituspuhkusega ilma et see võrdlus läheks esimese kahjuks. Kuuekuine, kuid 2-nädalane isapuhkus põhjustab ainult ebavõrdsust, töökohal näib naine, et teda peetakse tööandja poolt probleemiks, ja mehe suhtes tekitab see ebavõrdsuse, eraldades selle oma pojast ja tema töö ema toena ja täiendusena.
Lõpetame tabeli, kus näitame teile, kuidas on load Euroopa riikides.
Imikutel ja mujal | Rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus Euroopas
