Üheksa-aastaselt sooritab ta koolis kannatanud ahistamise tõttu enesetapu, teatades, et on gei: teha on veel palju

See paneb judinad teadma selliseid uudiseid nagu need, mida me täna teame. Jamel Myles, üheksa-aastane poiss Denverist, Colorado (Ameerika Ühendriigid) ta võttis oma elu neli päeva pärast koolis teada andmist, et on gei.

Neli päeva pärast kursuse alustamist

Suvepuhkuselt naastes otsustas poiss sellest klassikaaslastele rääkida. Ta oli seda juba oma emaga sel suvel teinud, öeldes talle, et see oli tema valik ja et ta oli uhke, et oli homo. Ta ütles talle isegi, et avalikustab selle esimesel koolipäeval koolis, sest Mul polnud midagi varjata.

Poiss alustas neljandat klassi esmaspäeval, 20. augustil, rääkis ülejäänud klassile ja neljapäeval 23 Ta tegi enesetapu tagasilükkamise tõttu, mille ta kannatas oma kolleegide ees.

"Mu poeg ütles mu vanimale tütrele, et koolilapsed käskisid tal end tappa. Olen kurb, et ta ei tulnud minu juurde.", rääkis ema kohalikule meediale ja avaldab kahetsust, et poja arvates oli tema enda elu võtmine ainus võimalus.

Ka Jamel oli emale öelnud, et soovib "hakka riietuma nagu tüdruk" ja usub, et see oleks olnud teiste laste kiusamise peamine põhjus.

Kohtume 9 a. #JamelMyles. Sel suvel tuli ta välja oma ema juurde kui gei. Seejärel läks ta tagasi kooli, 4. klass. Kiusamine tuli kiiresti. Tema ema ütles: “Mu poeg käskis mu vanimal tütrel, et lapsed koolis käskisid tal end tappa.” 4. päeval tegi ta just seda. Ma olen sellest nii haige! pic.twitter.com/ivhYf9qK3j

- Charles M. Blow (@CharlesMBlow) 28. august 2018

Kas olete üheksa-aastane?

Üks esimesi asju, mis uudistele tähelepanu tõmbab, on see, kuidas üheksa-aastasele inimesele saab selgeks, et ta on gei. Kui räägime laste transseksuaalsusest, kommenteerime me, et nad saavad seda teha ilmutavad käitumist ja ilminguid viie aasta vanuselt või isegi varem. Mõned eksperdid väidavad, et kahe või kolme aasta pärast võivad ilmneda märgid, kuna just vanus algab nende seksuaalse identiteedi kujunemisel. *

Psühholoogi ja teadlase Félix Lópezi sõnul on seksuaalse identiteedi teadlikkus selles vanuses ilmne alles pärast (umbes) 6 või 7 aastat vana kui see muutub stabiilseks, see tähendab, laps saab aru, et see kestab aja jooksul.

#MeQueeri liikumine

Pärast traagilisi uudiseid on sotsiaalvõrgustikud täis proove peretoetuste ja homoseksuaalide diskrimineerimise kogemuste kohta, kes on sama kooli ajal käinud.

#MeQueer kampaania, liikumine, mis tekkis mõni päev tagasi seksuaalse sättumuse alusel ahistamise või diskrimineerimise juhtumitest teatamiseks, on saanud selle nähtavaks tegemise ideaalseks raamistikuks:

Ma mäletan, et ESO neljandas osas diskrimineeris üks poiss mind ja pani mõned inimesed mitte tahtma minuga rühmatöid teha. Eelmisel aastal ütlesin talle näkku, ta ütles, et see on vale ja ta ei mäleta midagi. Lõpuks kruvivad nad teie teismelised ja nende jaoks ei tähenda see midagi #MeQueer

- Alberto Archibald (@Albertoarchibal) 25. august 2018

9-aastane Jamel Myles on enesetapu sooritanud kiusamise tõttu pärast seda, kui oli öelnud, et on gei. Puhka väikeses rahus, jätkame võitlust, et seda enam ei juhtuks. #MeQueer #JamelMyles

- Mazzinguerzetta 🏳️‍🌈 (@ Mazzinguerzett1) 28. august 2018

Uudised 9-aastase #JamelMyles enesetapu kohta on pannud mind nutma. Uudis, et ka 9-aastase poisi kaaslased ütlesid talle, et ta sooritas enesetapu „pede“, on tekitanud mulle hirmu.
Teie mälus #MeQueer.

- Antonio Albert (@_antonioalbert) 28. august 2018

Teha on veel palju

See on kohutav, mis Jameliga on juhtunud. Laps ei tohiks kunagi mõelda, et võtab endalt elu teiste hülgamiseks, kuid sama kohutav on see, et üheksa-aastased lapsed on võimelised oma tagasilükkamisega partnerile nii palju haiget tegema.

Nad ei pruugi oma kommentaaride ja hoiakutega olla teadlikud kahjudest, mida nad võivad tekitada teisele inimesele, kuid nende laste vanemad teavad ja on mingil moel kaudselt vastutavad tragöödia eest. Nagu kool, ei osanud ta ka olukorda juhtida.

Lapse ema kommenteeris oma poja surma eest vastutust:

"Nad peavad kiusamise eest vastutama. Arvan, et lapsed peaksid seda tegema, sest nad teavad, et see on vale. Ilmselt õpetavad vanemad, et nad oleksid sellised või kohtlevad neid niimoodi."

Vanematena vastutame oma laste harimise eest sellistes väärtustes ole salliv, õpetage neid olema teiste suhtes empaatiline, asetama ennast teise asemele ja austa teiste valikuid.

Kiusamine pole laste asi. See on väga tõsine asi, mida tuleb pere- ja koolikeskkonnast lahendada nii jõuliselt, nagu ta väärib. Sest kahjuks on sellel endiselt väga tõsised tagajärjed, näiteks enesetapp.