Mida WHO soovitab normaalse sünnituse korral

WHO on võtnud endale ülesandeks määratleda, mis on normaalne sünnitus, et viia see sünnitusmudel ühiskonnale lähemale ja võimalikult vähese sekkumisega. Protseduurid, mida WHO soovitab normaalse sünnituse korral Need on tavad, mille kogemus ja teaduslik alus on selgelt kasulikud ja mida tuleks edendada.

Nende tavade hulgas on selliseid, mida me reeglina tavaliselt ei rakenda, näiteks sünnikavasid või mida paljudes haiglates ikka veel hoitakse ära, näiteks sünnituse ajal vedelike joomise pakkumine või nende tõhusaks rakendamiseks takistuste loomine, näiteks austus Naiste intiimsus.

Kuid, lisades mis oleks ideaalne tavalise sünnituse jaoks ja peaksime väitma, et meil on järgmised punktid.

WHO nõuanded normaalseks tarnimiseks

  • Isiklik plaan, mis määrab ära, kus ja kes sünnitusel osaleb, teostatakse koos naisega raseduse ajal, tehakse teatavaks tema partnerile ja vajadusel perekonnale. Oleme sünniplaanidest mitu korda rääkinud.

  • Hinnang raseduse riskile sünnieelse hoolduse ajal ja igal tervishoiusüsteemi külastusel ning esimesel kokkupuutel inimesega, kes osaleb kogu sünnitusel.

  • Naiste füüsilise ja emotsionaalse heaolu jälgimine sünnituse ajal ja sünnitusjärgselt.

  • Paku sünnituse ajal suu kaudu vedelikke.

  • Austus naise teadliku sünnikoha valiku vastu. Tuletage meelde, et WHO soovitab parimaks sünnituskohaks naise, kes valib, kuna see annab talle turvalisuse ja sünnituse korrektseks käitlemiseks on vaja minimaalset abi.

  • Pakkuge sünnitushooldust nende keskkonnale kõige lähemal asuvas kohas, kus sünnitamine on teostatav ja turvaline ning kus naine tunneb end kindlamana ja enesekindlamana.

  • Naiste õiguse privaatsusele austamine sünnikohas.

  • Assistentide mõjus tugi sünnituse ajal.

  • Austus kaaslaste valiku vastu naistest sünnituse ajal.

  • Andke naistele nii palju teavet ja selgitusi, kui soovite.

  • Mitteinvasiivsed või farmakoloogilised valu leevendamise meetodid laienemise ajal, näiteks massaaži- ja lõdvestusmeetodid.

  • Loote jälgimine koos vahelduva auskultatsiooniga. Nagu näeme, pole pidev jälgimine soovitatav, eriti kuna see takistaks ema liikumisvabadust laienemise ja loote põlvnemise soodustamiseks.

  • Laiendamise ja kohaletoimetamise ajal kasutatava ühekordselt kasutatava materjali unikaalne kasutamine ja korduvkasutatava materjali sobiv steriliseerimine.

  • Kindade kasutamine tupetraktides lapse sündimise ajal ja platsenta juhtimine.

  • Positsiooni ja liikumisvabadus kogu sünnituse ajal.

  • Stimuleerimine, et vältida lamavat asendit sünnituse ajal, hoolimata asjaolust, et enamikus haiglates on see ainus võimalik positsioon (või pakutakse sellisena). See asend on näidatud vastavalt soovitustele, mida ei soovitata laienemise ajal vältida.

  • Sünnituse edenemise hoolikas jälgimine, näiteks WHO sünnituse kasutamisel.

  • Oksütotsiini profülaktiline kasutamine sünnituse kolmandas faasis naistel, kellel on sünnitusjärgse hemorraagia oht või oht kaotada väike kogus verd.

  • Steriilsus nööri lõikamisel. Selle protsessi osas ei ole nööri hiline klammerdumine näidatud, ehkki dokumendi kohaselt on varajane lõikamine tavade hulgas, mille toetamiseks puuduvad selged tõendid, ning seda tuleks kasutada ettevaatusega, kuni uued uuringud seda küsimust selgitavad.

  • Hüpotermia ennetamine vastsündinul.

  • Kohene kokkupuude nahaga ema ja lapse nahaga ning tugi imetamise alguses esimesel tunnil pärast sünnitust vastavalt WHO imetamise juhistele.

  • Platsenta ja membraanide süstemaatiline uurimine.

Me juba teame, mida me saame sünnituskohas nõuda, ehkki oodatav on väga erinev, seetõttu oleks soovitatav (ma tean, et paljudel juhtudel on see keeruline) kohtuda töötajatega, kes meid abistavad. Üks viis selle saavutamiseks (või vähemalt WHO toetatud soovide edastamiseks) oleks sünniplaani koostamine, esimene soovitatav punkt.

Paljud neist juhib tähelepanu sellele, et WHO soovitab tavapärast kohaletoimetamist need on seotud õnneliku rinnaga toitmise esimeste sammudega ja eelistega, mis sünnivad beebis hubases keskkonnas, nii et haiglakeskused ja meditsiinitöötajad peaksid neid propageerima ning seda peaksid kinnitama ka emad ja isad.