See, et vanemate haridustase mõjutab laste edasist taset, näib olevat selge mitte niivõrd pärimise, vaid keskkonna, milles need lapsed kasvavad, mõju kaudu. Kuid lihtne fakt kodus raamatute omamine võib kindlaks teha, et lastel on rohkem õpinguid kui teised, kellel neid pole.
Kas see tähendab, et vanemate või nende päritolukoha sotsiaal-majanduslikul staatusel pole tähtsust? Muidugi mitte, kuid eksperiment näitas, et oluline on ka lastele kättesaadavate raamatute hulk kodus.
Uuring pealkirjaga "Perekonna akadeemiline kultuur ja hariduslik edukus: raamatud ja kooliharidus 27 riigis" kestis 20 aastat ja selle tulemused avaldati ajakirjas "Uuringud sotsiaalse kihistumise ja liikuvuse alal".
Osalesid erinevate ülikoolide (Nevada, California ja Austraalia Riikliku Ülikooli) eksperdid ning sellest saab üks suuremaid ja kõikehõlmavamaid uuringuid, mida kunagi varem on tehtud lapse haridustaseme mõjutavate tegurite kohta.
Uurimine näitas, et erinevus raamatuteta majas kasvatamise ja kasvatatakse 500 raamatukoguga majas Sellel on nii suur mõju lapse haridustasemele, nagu erinevus vanemate vahel, kellel pole peaaegu üldse õpinguid või ülikooliõpinguid.
Reno (USA) Nevada ülikooli sotsioloog Mariah Evans viis selle uuringu läbi, et seda näidata Hariduseta vanemate lapsed saavad kasu raamatute olemasolust kodus, otsides võimalusi Nevada maakogukondade abistamiseks, püüdes parandada nende arengut ja haridust.
500 raamatuni jõudmine ei ole vajalik, kuid nende andmete kohaselt on kodus vaid 20 raamatut hariv mõju lastele, ehkki lisan, et see juhtub siis, kui need raamatud ei jää kaunistustena riiulitele, vaid et Vanemad panevad need käeulatusesse ja tunnevad huvi raamatute vastu ise, kui nad õpetavad neid nautima ning hindama üles kultuuri ja kõike muud, mida raamatud saavad pakkuda ...
Need arvud näitavad, et mõnes riigis, näiteks Hiinas, kui kodus on 500 raamatut või enam, tähendab see, et lapsed õpivad keskmiselt 6,6 aastat rohkem. Ameerika Ühendriikides on mõju vähem: 2,4 aastat. Uuritud 27 riigi keskmine on 3,2 aastat õpinguid kui majades, kus pole raamatuid.
Järeldused näitavad, et kodus raamatute omamise mõju on suurem kui vanemate haridustase, riigi SKT, vanemate elukutse või nende riigis valitsev poliitiline süsteem, ehkki mul on raske seda uskuda et sellistel erinevatel tingimustel on kodustel raamatutel mõju, mis on sarnane esiletõstetule, tuleks uuritud perekonnaliike hoolikalt kaaluda.
Nagu näeme, on uus põhjus jätta raamatud lastele käeulatusse Koduste raamatutega on lastel kõrgem haridustase, või vähemalt tõenäolisemalt, et seda teha ja kõrgharidus omandada. Unustamata seejuures paljusid muid tegureid, mis kahtlemata mõjutavad seda fakti.
