Rohkem mõtteid PISA 2012 tulemuste kohta Hispaanias

El Confidenciali andmetel on Hispaanias 2010. aastal keskmiselt ühe ülikoolivälise tudengi kulutused 5484 eurot. Suur hajutatus ulatub 7500 eurost Baskimaal, 7000 Navarrast ja 4500 euroni (umbes) Andaluusias või Madridis. Artikkel viitab põhimõtteliselt sellele suuremate haridusinvesteeringute ja paremate õpitulemuste vahel pole seost PISA 2012. aasta järgi mõõdetud. Igal juhul ei tundu ka minu jaoks mõistlik, et laste hariduse tulemused sõltuvad nii palju, olenemata tehtud investeeringust, kus nad on koolitatud.

Minu arvates ja artiklit illustreerivat graafikut nähes on meil a Hispaanias on tõsine probleem õpilaste koolitamiseks. Väljakutse on see, et peame mõistma, mis maailmas keskpikas ja pikas perspektiivis toimub, ning et paljud teised riigid on kindlalt endale ülesande võtnud. Aasia riigid hindavad kõrgelt koolitust, pingutusi ja tööd ning on teadlikud, et tööturg, milles nad osalevad, on ülemaailmne. Su pühendumus talendile on võtmetähtsusega kasvu ja pideva täiustamise saavutamiseks. Olen mures vana Euroopa positsiooni pärast, mis ei ulatu OECD keskmisele, ja muidugi Hispaania, mis ei ületa Euroopa keskmist.

Arvan, et meil on veel palju õppida, mõtiskleda ja revolutsiooniliselt läbi viia. Võib-olla ei tohiks keskenduda üksnes enesehinnangule, nii et mitte kõik paljude noorte lausutud laused ei algaks isikliku asesõnaga me, ja me peame neid julgustama enesekontrolli teostama. Ja see on, et lapsed peavad õppima väärtustama, püüdlema, kajastama, omama kriitilist nägemust ja vanemad peavad seda mõistma ülekaitsmine ei vii kuhugi. Vajame lapsi, kellel on oskused, anded, võime kujutleda, luua, pärast kukkumist üles tõusta ja olla autonoomne. Nende väljakutse on maailmas võistelda ja paljud teised lapsed juba valmistuvad selleks.

Olen väga mures, kui näen meeleavaldusi, mis toimuvad Madridi tänavatel perioodiliselt, hoolimata selle autonoomse piirkonna headest tulemustest. Ja see on see, et Madrid on üks neist, kellel on väiksem eelarve ja kus ta on isegi valinud tipptaseme küpsustunnistuse. Lisaks viivad mind avaldunute arvamused mõtisklemisele, sest nende avaldused on mitu korda näib, et nad eiravad PISA-st tuletatud statistikat ja need panevad mind kahtlema, kas nad seavad kõigi õpilaste nõuete keskmesse.

Peame jätkama PISA parendamiseks koolis kasutatavate meetodite lugemist, õppimist ja ülevaatamist. Kuigi peame jooksma, kui me ei taha näha, kuidas me OECD keskmisest ja Euroopa Liidust aina kaugemale jääme.

Peques ja mujal | PISA aruanne 2012: seitse meie autonoomsest piirkonnast ületavad OECD keskmist matemaatika pilti | Jeesus Encinar