Ma hoiatasin teid hiljuti väljakutsete, valeandmetega sõnumikettide kohta, mis räägivad haigetest või kadunud lastest, kutsudes üles meie solidaarsusele. Need on tavaliselt valed, kuid täna olen täpselt lugenud ühte lugu röövitud laps, kes on leitud tänu internetile.
Kolmeaastane laps rööviti Hiinas tema vanemate kaupluse uksest 2008. aastal. Ainuke pilt juhtunust oli tehtud valvekaamera abil, kuid väikest Wenle polnud kurjategijat leitud ega avastanud.
Ajakirjanik Yu Jianrong, Interneti-võrkudele spetsialiseerunud sotsiaalteaduste professor, hakkas aga näitama lapse pilti nii Twiteri hiinakeelse vastena kui ka teiste tänavatel kerjates lindistatud laste pilte. Ja 2. veebruaril tuvastas üks Interneti-kasutaja väikese Wenle'i ning pärast tema asukoha tuvastamist ja DNA-testidega tema identiteedi kontrollimist suutis ta perekond tema kätte saada.
Röövel oli mees, kes soovis saada isast last ja pisikese on kasvatanud tema, juba surnud ja tema naine kui tõeline poeg. Vähemalt sel juhul ei olnud laps prostitutsioonivõrgustike ega elunditega kaubitsemise ega mõrvari ohver, ehkki toimepandud kuritegu ja tema perekonna valu on nende aastate jooksul olnud tohutu.
Poiss, kui ta isa nägi, tuli talle ka meelde ja ütles "See mees, kes nutab, on minu isa".
Pärast seda on mittetulundusühingu kampaania alanud ja tuvastatud on veel kuus last ning seda vaatamata tõsiasjale, et on üritatud petta. Tulemused on ilmselgelt positiivsed.
Arutelu keskendub laste piltide kasutamisele Internetis ja siiski tundub perekondade kohutavat valu arvestades, et politseiotsingute ebatõhususe hulgas näib see meetod olevat edukas ja näitab, et Internet teenib mõnikord kadunud lapse leidmist. Mida sa sinust arvad?
